Jens Lekman @ Tavastia, Helsinki - 10.09.2012

11. sept  Hall Reivikardinal. Kommentaarid: 0
laivil käisime
 Vist tähistasin oma Lekmani fännluse 8. aastapäeva, ning mis oleks tähistamiseks parem kui oma vana armastus lõpuks ära näha? 
Helsinki rokiklubi, kus kohtusime, oli piisava dimensiooniga, kõik soovijad mahtusid istuma, tantsima, kuulama. Veidi kahju muidugi et kohta siiski välja polnud müüdud ning pileteid ka veel päev ette oli saada. Jensi meinstriimi läbimurre ja saalide väljamüümine annab end ikka veel oodata, ega suhteliselt harva ilmuvad albumid sellele kaasa ei aita.  Käesolev tuur ongi harva hetke tunnistajaks kui Jensil uus plaat väljas, kahju et kohapeal seda osta ei saanud, pidin särgiga leppima. 
 
Jensi bänd oli 4.5 -liikmeline, k.a. tema käeulatuses olev pult, kust lisaefekte, tauste, piikse, kõlle lasta.  Pult tuletas mulle meelde, et erinevalt sellest mida mina (lohaka ja vähe-valvsa fännina) ja mõned muud taolised arvavad, pole Jens alati sugugi lüüriline ja puhtalt akustiline melanhoolik, vaid ka hea dj, tehnikahuviline ja sämplija, see kõik lisaski Helsinki kontserdile värvi juurde. Esimesed -- vist isegi 4 -- lood olid kõik kas uuelt albumilt või päris võõrad mulle, see pani veidi kahtlema et kas see on ikka nii hea õhtu kui lootsin. See kõik aga haihtus hiljem, kui Jens hakkas lugude ette stoorisid rääkima, mõned väga naljakad, nende seas ka liigutav jutt lihtsast Rootsi väikelinna poisist ja Kirsten Dunstist. Hiljem hakkasid ka vanad hitid tulema, Black Cab ja Maple Leaves, ning tema muidu veidi tasasemaid lugusid, mis kontserdi jaoks veidi üles tempotatud ja puldiga põnevamaks miksitud.
Üks pätsatud pilt ka siia vahele 
 
sama piltniku terve sett 

Peale enda musa esitas ka veidi teiste oma, üks tore cover oli vana hausikas Ten City - Thats The Way I Love It, leidsin juutuubist ka ühe näite  
  
Üks tunduvalt vähemselgem, aga siiski omatehtud pilt kaugelt rõdult:

Sipping On The Sweet Nectar - oma massiivsuses oligi vist õhtu tipphetk, tjuunitud õigeks ajaks ja Renno sõnutsi ka valjemaks keeratuna põhiseti lõppu. Hiljem veel 3 lisalugu, millest esimene väga haarav  2011 a. lugu "An Argument With Myself"

Tore, just pandi Soome-settlist ka välja, kokkuvõtteks polegi muud, kui õhata ja tunda et poleks enda jaoks paremat õhtut saanudki. "Peatu hetk" ning "kas seda kõike salvestada ei saaks?"

Aitähh ka Andreele Helsinki-ekspertiisi eest ja kallikalli headele reisikaaslastele ! 
Email again:

Lisa kommentaar

Nimi:
E-mail:
Kommenteeri: